Aslan ja Linda vol2

Nädal on täis. Kassilastel läheb pisut paremini. Nad tunduvad mulle nüüd natuke tervemad ja kosunumad. Alguses olid Aslani silmad päris halvas seisukorras, jooksid nii palju vett, et ta ei saanud neid korralikult lahtigi hoida. Kissitas pidevalt. Nüüdseks, pärast 5-päevast antibiootikumikuuri ja salvimäärimist on ta silmad juba peaaegu täitsa ok. Lindal on edasiminekut vähem näha, ikka jookseb pidevalt mingi nire silmanurgast ja määrib ta põsed kriimuks. Nohu on mõlemal väheke järele andnud, aga aevastavad ikka endiselt natuke. Isu on neil hea ja tuju rõõmus - mängivad ja suhtlevad.

Duši all käies tuleb arvestada sellise publikuga.
Ja nad jälgivad VÄGA huvitatult.

No Linda on ikka täielik hulljulge marakratt. Täiesti usaldav ja kompleksivaba. Mul on nii kahju teda puuris hoida, sest ta tahaks nii hirmsasti mängida ja joosta. Aga ta on veel haige ja ma ei saa teda korteri peale lahti lasta. Lisaks - ehkki seda on paha öelda - ta segab. Nimelt Aslani sotsialiseerimist. Poiss on endiselt krampis ega ole kindel, kas inimloomad ikka on head loomad - äkki on hoopis kurjad. Pean temaga igal õhtul vähemalt tunniseid süle- ja paiseansse tegema, et ta inimesega harjuks. Aga kui Aslan on süles ja Linda puuris, siis Linda laamendab ja kisab seal suurest ebaõiglus- ja üksindustundest, ja pöörab terve puuri sassi. Kui ma Linda selleks ajaks vannituppa lahti lasen, siis ta kablutab mööda vannituba ringi nagu segane, ajab asju ümber, ronib oma nõelteravaid küüsi kasutades mööda mu jalga üles jne. Või siis teine variant - hüppab ka sülle Aslani juurde, hakkab Aslani otsas trampima ja ta kõhu alla pugema, et sealt imemisvõimalust otsida, ronib mööda mind üles, turnib õlgade peal ja peas ja ühesõnaga segab igal võimalikul moel :D Ise seejuures terve aja rõõmsalt nurrudes.

Tere

Mina pean kaaaaa süles olema!

No mida asja ta mu kõhu alt otsib?!

Seega ma olen hakanud nüüd Aslanit teise tuppa süleseanssidele viima ja Linda niikauaks vannituppa jätnud. Temast on kohutavalt kahju, sest seal on ta, pisike, ju ikkagi üksinda ja kurb, ning annab sellest südantlõhestava näugumisega märku. Lõpuks läheb puuri tagasi ja jääb igatsusega Aslanit tagasi ootama. Ta nii tahaks juba koju, kus saaks olla tähelepanu keskpunktis. Aga veel ei saa - enne tuleb terveks saada.

Mis toimub?

Leia pildilt Linda.

Aslan paanitseb, kui teda sülle võtta, aga üldiselt hakkab paitamise peale ikka nurruma ja lõdvestub. Nagu inimpelglikele kassidele tihti omane, meeldivad talle ka väga teised kassid. Tormit ja Sällit nähes läheb nurrumootor kohe tööle. Küllap nad sisendavad talle kindlustunnet - kui siin korteris leidub veel teisi, elusaid kasse, siis ilmselt see ei ole ikkagi kasside piinakamber ja nülgimiskoda ;)

Jälle mingi uus tegelane.

Pehme hommikumantli sees on mõnus.

Fotoka rihm on hea mänguasi.

Läksin Aslanit vannituppa tagasi viima
ja vahepeal leidis Sälli korteri kõige pehmema koha üles :)