Lemmik Märjamaalt

Kaks päeva tagasi, kolmapäeval, saabus mulle uus hoiuline. Õigemini mitte ei saabunud, vaid ma sõitsin talle ise Märjamaale järele.

Nimelt kirjutas Kassiabile Facebooki üks tore ja hooliv inimene, kes oli Märjamaalt Lemmiku poe juurest leidnud ülikehvas seisus kassikese. Ilm oli sel hetkel krõbekülm, nii et pikemalt mõtlemata võttis see mööduja kiisu kaasa ja leidis talle ajutise sooja varjupaiga naabri juures. Sinna ta aga kauaks jääda ei saanud.

Märjamaa kiisu

Kuna kassike tundus tõesti väga abi vajavat, sõitsin talle kohe samal päeval järele ja tõin ta oma vannituppa. Koht oligi siin juba kahtlaselt kauaks vabaks jäänud ja no ma lihtsalt ei oska enam nii, et hoiukassi ei ole.

Kiisu on aga tõesti kaua hooleta olnud. Ta on kõhn nagu luukere, aga õnneks sai vist tõesti üsna viimasel hetkel tänavalt ära, enne kui asi saatuslikuks oleks muutunud. Kasukas, mis peaks olema kaunis ja pikakarvaline, on räpane, pulstis ja nagu koide poolt auguliseks näritud. Tegelikult on tegemist sügelislestaga, ja päris kindlasti on seal ka kirpe, täisid ja muid elukaid, keda palja silmaga nii hästi ei näe. Muidugi on ta veel tõsiselt nohune ja hingab raginal, silmad jooksevad vett, kõrvad on sodised ja parasiite täis ja üks põsk paistes - täna käisime loomaarsti juures ja saime teada, et tegemist on hiiglasliku abstsessi ehk mädapaisega. Veel on tal hambad täiesti lagunenud ja enamik neist üldse puudu, ja pea peal on tal kahtlane paljas laik, mis on väga suure tõenäosusega kasside seenhaigus ehk rahvakeeli kassihaigus. Täpsemalt saab seda teada järgmisel nädalal - täna võttis arst sellest proovi ja pani toitesegule kasvama.

Selliseid paljaid laike on igal pool seljas

Abstsessi, nohu ja silmapõletiku vastu sai ta pikatoimelise antibiootikumisüsti. Erinevate satikate vastu turjale Strongholdi, aga seda peab kindlasti kümne päeva pärast veelkord panema.

Ta haiseb nagu üks tõeline prügitont. Ja pikast nälgimisest on ka kõht korrast ära. Kuna esimesel ööl tegi ta liivakasti täitsa ontliku väljanägemisega junni, siis läksin eile liiga julgeks ja andsin talle GG pasteeti, mille ta ahmis sisse paari hingetõmbega, aga sellest läks ikkagi kõht lahti. Nälginud kiisusid peab ettevaatlikult toitma, nagu nälginud inimesigi.

Siin on video sellest, kuiiiii väga talle ikka see pasteet maitses.

Igatahes on tegu väga armsa ja usaldava preiliga. Tahab väga pai saada, peaga puksida ja inimese läheduses olla. Hirmus nunnu on see, et talle väga meeldib see pesa, mis ma talle vannituppa meisterdasin :) Pikutab seal kogu aeg. Aga kohe kui ma uksest sisse astun ja talle lähenen, kargab püsti ja tuleb rõõmsalt mulle vastu. Nii kahju, et ta on igasugu nakkavaid asju täis, sest nii tahaks teda nunnutada ja sülle võtta. Ta ise tahab ka, aga mina muudkui põikan kõrvale, kui ta mu sääri silitama hakkab :( Õnneks andis arst loa teda alates homsest pesta, nii et seda ma ka teen. Samuti kavatsen ta kasuka korralikult furminaatoriga üle käia, et seda lestasodi ja pusasid vähemaks saada. Ja pärast seda hakkab ta iga päev saama just niiiiiiii palju nunnutamist ja hellust, kui tahab ja väärib.

Valerial aga läheb uues kodus endiselt hästi. Sööb ilusti, mängib ja kappab muudkui ringi :) Süles olla pole eriti aega, nagu kassipoegadel ikka, kuid pere kasutab võimalust teda siis paitada ja sügada, kui ta parasjagu diivanil lebotades puhkepausi peab. Tohutult tore, kui uus pere ühendust hoiab ja kiisu käekäigust teada annab.

Elsa ootab Kassiabi suures kassimajas oma pärisperet. Ta käis nüüd lõpuks hambaoperatsioonil ära. Suus oli tal päris hull olukord, igemed põletikus ja pooled hambad ära. Nüüs jäi neid talle veel vähem suhu. Kuid kassid saavad hambutuna väga kenasti hakkama. Mure oli meil hoopis sellega, et pärast oppi põdes armas Elsake hirmus kaua ja ei tahtnud korralikult sööma hakata. Nii et vahepeal me toitsime teda ja üritasime igasugu hõrgutisi leida, mida ta ikka oleks nõus sööma. Õnneks tuli tal isu lõpuks tagasi ja ülevaatusel ütles arst, et suu on väga ilusti paranenud. Nii et Elsaga on kõik hästi ja ta on kojuminekuks valmis. Aga ma arvan, et ta tahaks olla üksik kass ja kogu inimeste tähelepanu endale saada. Kindlasti sobiks ta väga hästi mõnele vanemale inimesele kaaslaseks. Aga nagu ma korduvalt maininud olen, siis Elsal on vaja väga-väga head ja hoolivat kodu, kus teda koheldaks printsessina. Ta on juba liiga palju üle elanud ja on muretu elu ära teeninud.

Lõpetuseks on natuke halvemaid uudiseid ka. Nimelt Lindakese tervis läks uues kodus jälle kehvemaks. Ta võttis kaalus alla ja nohu tuli jälle tagasi. Nii et pere läks temaga tagasi sama arsti juurde, kelle juures mina temaga käisin. Talle tehti Fiv/FeLV- ja FIPi-test, kõik olid negatiivsed. Röntgenpilt oli pisut udune, mis nagu andis aimu sellest, et kõhus on vedelik, aga narkoosi all selgus, et siiski ei ole. Sooled nägid ilusad välja, FIPile omaseid kahjustusi ei olnud. Arst saatis aga siiski koeproovi Saksamaale täpsemaks analüüsimiseks. Loodetavasti saabuvad tulemused varsti.

Niikaua on kallis pisitüdruk oma soojas kodus poputamisel ja pererahva kaisus. Ma nii-nii loodan, et ei ole midagi hullu ja ta ikka kosub jälle :(

Ja kõige-kõige lõpuks: Kassiabis on viimasel ajal paljud kiisud haiged olnud ja meil on olnud suured kliinikukulud. Kuna ka Lindakese ravile ja uuringutele paneme õla alla, siis oleksime tohutult-tohutult tänulikud, kui aitaksite meil neid kulusid kanda. 

Kassiabi MTÜ
IBAN: EE902200221030561288