Kassipojad on praegu sellises eas, et arenevad iga päevaga. Neila ja Matu käivad kenasti ja regulaarselt liivakastis. Kummalgi neist on sellega seoses ka erinevad huvitavad harjumused tekkinud. Neila läheb liivakasti alati hästi suure hädakisaga ja piiksub terve toimetamise aja. Matu ronib kasti, ajab oma asja ära ja siis jääb unistama. Viskab oma pissiloiku pikali ja laseb silma looja või lihtsalt istub seal ja vahib ringi ega märka välja ronida.
Bassut ei ole ma kastiskäimiselt tabanud, kuid pole välistatud, et ka tema teeb seda juba. Igatahes pole tal pesast välja ronimisega enam probleeme. Kõik kolm mürgeldavad mööda vannituba ringi, ronivad igasse võimalikku ja võimatusse kohta, mängivad ja müravad. Jalakesed püsivad juba üsna kindlalt all, üha harvem juhtub seda, et taguots kaob poole jooksu pealt alt ära.
Nad ei näe enam ka väikeste hüljeste moodi välja, vaid meenutavad juba täitsa kasse. Peamiselt tänu sellele, et kõrvad venivad aina suuremaks ja pikemaks. Minu arust on nad oma ea kohta endiselt väga suured, isegi Neila. Homme saavad nad ametlikult 1-kuuseks ja Matu ja Bassu kaaluvad juba julgelt üle 600 grammi, Matu hakkab isegi 650-le lähenema. Neila kaalub 510 grammi. Eelmise aasta pesakond kaalus mul 8-nädalaselt 815-877 grammi. Praegused paksud kaaluvad varsti juba sama palju.
Rõõm on näha, et neist kasvavad julged, kompleksivabad ja sotsiaalsed kassipojad. Kui ma vannituppa sisenen, tervitatakse mind näugumisega ja üksteise järel ronivad väikesed mütakad pesakastist välja, et inimesega suhtlema tulla. Turnivad mu jalgade peal ja vahivad, pead kuklas, mulle otsa. Pea kohal kõrguv hiiglane ei põhjusta neis mitte hirmu (nagu nii mõnelgi arglikul tänavakassil), vaid uudishimu ja soovi ka ise sinna kõrgele ronida. Eelmised kassipojad hakkasid mul lõpuks ka mööda sääri üles ronima :D Ehk hakkavad ka nemad, kui vanemaks ja osavamaks saavad.
Ka pildistada on neid raske, sest nad sibavad kogu aeg inimese poole ja ronivad ninapidi kaamerasse. Sotsialiseeritus teeb nende edasise elu palju kergemaks ja sujuvamaks. Sõbralike kiisudena on neil kergem armastavaid kodusid leida. Ma nii loodan, et nad kõik saavad juba peagi imetoredate perede liikmeteks. Mina olen neid sünnist saadik hoidnud ja hellitanud, ja nautinud iga hetke, mille olen saanud veeta nende seltsis. Soovin, et nende uued pered hoiaksid neid samamoodi edasi.
MATU
NEILA
BASSU
No comments:
Post a Comment