Aga nüüd läheb juba palju paremini. Kõik söövad süstlast hea isuga ja võtavad mühinal juurde. Jackil kasvab kõrvade taha karv tagasi. Müstika noh - kadus ja siis jälle kasvas. No ja kõrvad kasvavad tal karvast veel kiiremini, nii et hetkel näeb ta eriti koomiline ja pisut jänese moodi välja.
Ma ei ole neid nüüd terve nädala kliinikusse viinud. On päeval üksi kodus. Hommikul ja õhtul toidan ja vahepeal saavad nad midagi ikka emalt ka.
Täna juhtus ka selline ajalooline sündmus, et Monty hakkas kassipiima-kohvikoore-kanamaksa segu ise taldrikult lakkuma. Siiani neist keegi veel ise ei söönud, ootavad ikka süstlast lutitamist.
Kusjuures seda on nii lahe jälgida, kuidas nad arenevad ja kõigest ümbritsevast järjest teadlikumaks muutuvad. Jack fikseerib oma pilku nii hästi ja vaatab sulle maailma kõige kurvema näoga otse silma sisse. Alfi on täielik kaisukas, poeb sülle nurruma. Harald on väike nahaal ja tema on mind kuulutanud ka oma isiklikuks söögitädiks. Kui ma vannituppa sisenen, on Haraldil kohe kisa lahti, jälitab mind ja üritab mööda säärt üles ronida. Vaatab kohe ringi, kus süstal on, matsutab nii hea isuga, et pool süstalt on suus ja kui seda vahepeal uuesti täidan, siis vahib pealt ja ootab, pea õieli, et juurde saaks :) Monty on kuidagi selline kõige flegmaatilisem ja aeglaseima arenguga, aga jah, nagu ma ütlesin, hakkas tema täna esimesena täitsa ise sööma.
 |
| Unine kuhi |
 |
| Oi... sina siin. |
 |
| Emme läks kontrollima, mis toimub. |
 |
| Hmm... kas peaks üles ärkama? |
 |
| Kaunis Lily |
 |
| Appi... kõik ründavad! |
Lemmi käis täna steriliseerimas. Üks suupool on tal endiselt korda tegemata, aga arst arvas, et ootame sellega ja laseme tal vahepeal umbes kuu aega puhata. Muidu on ta eluga rahul ja elab oma diivanikuningriigis. Kahe kõige parempoolsema padja peal magades mööduvad kõik tema päevad.
