Pühapäeval saavad Mattias, Neila ja Sebastian juba 6 nädalat vanaks. Küll ikka aeg läheb kiiresti. Varsti ongi käes hetk, mil neid saab vaktsineerida ja siis lähevad nad minu juurest ära :( Eelmise aasta pesakonnaga läks kuidagi aeglasemalt, kuigi ma tean täpselt, et ka nemad lahkusid mu juurest 8-nädalastena, st enne oma 2-kuu sünnipäeva. Tagasi mõeldes tundub lihtsalt, et nendega koos veedetud aeg oli väga pikk.
Eks ma kindlasti poetan pisara, kui nad lähevad. Pole midagi parata, ka 6 nädalaga jõuab üks imearmas loomalaps südame külge kasvada. Kui oled juba harjunud väikeste jalgade rõõmsa müdinaga oma korteris, siis nende lahkudes tundub vaikus eriti karjuv. Lapsed, olgu nad siis inimeste või loomade omad, toovad ellu alati päikesekiiri ja siirast elurõõmu.
Aga asjast siis ikka ka. Kolisin kassipere vannitoast kinnisele rõdule üle. Esiteks on neil rõdul rohkem ruumi ja vähem peidupaiku, teiseks saavad nad seal päevavalgust näha ja aknast välja vaadata, kolmandaks on mul siis parem duši all käia jne jne. Rõdu on igas mõttes parem. Muu hulgas on nad siis ka palju rohkem seltskonnas, kuna rõduuks on praokil ja sealt vahelt saavad nad tuppa vaadata.
Rõdule ei saa aga kasse (eriti beebisid) majutada enne, kui ilmad piisavalt soojaks lähevad. Sest ehkki seal on klaasid ees ja praod kinni pandud, ei pea see väike ruumike eriti sooja. Praegu saan ööseks elektriradika sisse panna ja on igati mõnus temperatuur. Kuid talvel ei tuleks rõdu kütmine radiaatoriga kõne allagi.
Igatahes paistab, et nad on seal igati rahul. Kassipojad müdistavad ringi nagu hullud, muutudes iga päevaga osavamaks. Nad suudavad juba täitsa vabalt umbes 40 cm kõrguse istme peale hüpata. Ronivad mööda kratsilauda ja inimeste jalgu. Matu hakkas esimesena regulaarselt ise sööma, nüüd sööb ka Bassu (esialgu küll vaid pehmet toitu). Neila on ainus, kes veel emapiima-usku jäänud on. Aga kui talle pasteeti ninale määrida, lakub selle päris isukalt ära. Konservikausi ääres käib nuusutamas küll, aga näiteks täna kraapis ta sellele lihtsalt peale :( Võib-olla on neiu lihtsalt selline gurmaan, et ma ei ole suutnud veel leida toitu, mis talle maitseks? Samas oli ta tegelikult pesakonnast esimene, kes iseseisvad ampsud võttis (paar nädalat tagasi sõi kana-püreesuppi), aga ainsateks need varajased ampsud jäidki.
Liivakastis käivad kõik väga tublilt. Matu ja Bassu teevad sinna igasugust kraami, Neila vaid pissib. Mulle tundub, et kakat hakkavad kassipojad liivakasti tegema siis, kui nad ise sööma hakkavad. Neila seda veel ei tee.
Neilat ja Bassut on ka juba imetoredad kodud ootamas. Nad peavad veel vaid paar nädalat kasvama, ja siis saavadki juba minna oma inimeste juurde, kes neid kohe päris kindlasti väga armastama hakkavad.
