Kui tahad Kassiabist kassi võtta...

Arvad, et tahaksid kassi? Loe enne seda.
Tuled kassi vaatama? Loe enne seda.

Saturday, August 8, 2015

Kodudest

Nonii, hõiskan siis blogis ka välja, et Jack läks 4 päeva tagasi uude koju :) Facebooki Kassisõprade grupis tema pildi all ütles keegi, et kui õnne peab kaua ootama, siis järelikult on ta lihtsalt väga suur ja tuleb aeglaste sammudega. See kõnekäänd oli küll nagu rusikas silmaauku - sest et jah, ka Jack leidis endale täieliku superkodu.
Ma ei ütle seda niisama, lugejate rahustuseks vms, vaid ma tõesti ja ausalt arvangi, et kõigil Lily poegadel vedas kodudega harukordsel moel. Midagi paremat ei oskaks ma neile tahta. Kõigi nelja peale saan mõelda ainult täieliku südamerahuga.

Monty'st juba kirjutasin, et ta läks Mustamäele tubaseks kiisuks perre, kus elavad ema ja kolm noormeest. Ees ootas veel ka kaks kassi. Nii südamlikud ja toredad inimesed. Kolm suurt meest pisikese kassipoja ümber vaimustunult ringis - kas midagi südantsoojendavamat saaks veel ette kujutada? Monty jäi uues kodus korraks ka haigeks. Ta viidi kohe murelikult loomakliinikusse - sellesse, mida ma soovitasin - ning teavitati ilusti ka mind. Õnnes möödus tervisemure kiiresti ja nüüdseks on kiisu taas kodus oma kass-sõpradega möllamas.

Monty ja tema uus sõber Aadu
Harald leidis kodu Facebooki Kassisõprade grupi kaudu. Postitasin sinna tihti pilte Lily poegadest. Natuke kartsin, et sealt võib tekkida huvilisi, kellele ma ei taha kiisut anda. Aga saabus hoopis maailma parim kodupakkumine vastutustundlikelt ja kassiteadlikelt noortelt. Mul on nii väga hea meel, et Haraldi perenaine paneb ikka nii Kassisõpradesse kui ka oma Facebooki-lehele üles Haraldi pilte ja tegemisi. Raske on olla rõõmsam kui siis, kui ma jälle kuulen, kui väga Harald neile meeldib, kuidas nad oma valikuga rahul on, kuidas ta neile rõõmu teeb ja kuidas nad ei suuda armsamat kassikest ettegi kujutada.

Harald oma isikliku kratsipuu otsas lebotamas
Alfi huviline tuli Kassiabi kodulehe kaudu. Talle oli mitmeid huvilisi, nii et läks päris raskeks, et välja valida see parim ja õige. Aga kui tulevane perenaine mulle külla tuli ja temaga pikalt rääkida saime, olin lõpuks kindel, et just seda kodu me Alfiga oodanud olimegi. Perenaine on minuvanune neiu, kelle eelmine kiisu läks väga õnnetul kombel kaduma. Jah, tavaliselt muutuvad kassiabilised väga ettevaatlikuks, kui kassitahtja avaldab, et eelmine kass ära kadus. Sest oma hoolealustele me sellist saatust ei soovi. Alfi perenaise kass aga ei kadunud mitte hooletuse tõttu. Ta oli teinud kõik endast oleneva, et kindlustada kassi turvalisus. Ta ei jätnud aknaid lahti ning jalutas kassiga vaid traksidega, ja sedagi mitte linnas, vaid ainult maal. Aga kass ehmus ning rabeles traksidest välja. Kui ma nägin seda siirast muret, armastust ja otsatut kurbust, seda sihikindlust, millega perenaine kolm nädalat järjest kassi ikka ja jälle pisarsilmil otsimas käis, siis... mul ei olnud talle mitte midagi süüks panna. Muud ma Alfile ei soovinudki, kui et ka temasse suhtutaks säärase mure ja hoolivusega. Ma tean, et teda hoitakse kui kullatükki, et eelmise kassi saatus mitte mingi hinna eest ei korduks. Kvaliteettoit, vaktsiinid ja opp olid enesestmõistetavad. Alfi uus nimi on Tikker ehk Tiki :)

Tiki uues kodus
Jack, mu armas viimane. Kuigi ta sündis kõige ebaihaldusväärsema välimusega - mustvalgena -, ei kavatsenud ma siiski teha mingeid hinnaalandusi tema tulevase kodu osas. Postitasin aga muudkui pilte Kassisõpradesse ja avaldasin lootust, et ka Lily neljas pojake kodu leiab. No ja siis tekkis grupis arutelu teema üle, et miks tõukassilaadsetele kassipoegadele tekib kohe hordides huvilisi, aga "tavalisi" nagu Jack, kes on ju täpselt sama armsad ja täisväärtuslikud, ei taha keegi. Jack sai võimaluse särada, sest ta oli grupi armsatele inimestele meelde jäänud. Eriti eredalt säras Jack oma tulevase peremehe silmis, kes on samuti Kassisõprade liige. Noormehe elu oli hiljuti muutunud ning ta mõtles, et ei võta veel päris oma kassi. Aga Jack... Kui ta külla tuli ja teda nägi, oli asi otsustatud. Palun öelge mulle veel midagi lahedamat kui kombinatsioon noormees + kassipoeg! Ja veel selline noormees, kes on kassipojast täiesti vaimustunud, sõidab terve linna läbi, et leida kassile üht kindlat kvaliteetset kuivtoitu ja muudkui kannab mulle rõõmsalt ette, mida Jack nüüd tegi, kuidas ta arenenud on ja kui imeline ta on.

Jack on memmekas :)
Nüüd on minu juures hoiukodus veel Lemmi ja Lily. Mõlemad lausa täiuslikult armsad ja head tüdrukud, kõik protseduurid tehtud ja valmis kas või kohe kolima oma päriskoju. Muidugi mõista vaid siis, kui kodu on korralik, hooliv ja nende vääriline. Aga ma katsun neist rohkem kirjutada järgmine kord.

Lemmi

Lily