Lemmil on kasvaja

Käisime nädalavahetusel taas arsti juures ning selgus, et põses on tal jah siiski kasvaja. Kaks nädalat tagasi polnud midagi näha, aga nüüd olid suus mingid muutused toimunud ja ülahuult kergitades on mingi punane moodustis näha. Aga Lemmi pole ikka veel piisavalt kosunud, et opereerida saaks. Kaks nädalat peab veel jõudu ja kaalu koguma.

Ma ei teagi. Mõnes mõttes on mul isegi hea meel, et see nüüd selgeks sai. Sest see pidev mäda kogunemine ja fakt, et tal üldse paremaks ei läinud, tekitasid rahutust. Ega nüüd polegi muud kui oodata ja teda korralikult toita. Kahe nädala pärast siis selgub tõde, mis Lemmist edasi saab. Ehk siis - palun hoidke pöidlaid, et kasvaja oleks healoomuline.

Lemmi sai pügatud ka. Et oleks parem tema erinevate nahahädadega tegeleda, pesta ja kreemitada. Kudusin talle kampsuni, et külm ei hakkaks. Eile käis ta vannis ja pärast seda saigi puhta kampsuni selga. Ta laseb end üldiselt hästi pesta, aga karjub küll nii, et ma kartsin, et naabrid jooksevad kohale :D

Lemmi on väga, väga hea ja armas kass. Loomaarst vaatas teda ja mind ning ütles, et Lemmi peab ennast juba minu kassiks. Ta tõesti aina miilustas, ronis sülle ja kaissu ja hoidis minu lähedusse kliinikus. Oleks mul võimalust, jätaksin ta taaskord suurima heameelega endale. Aga ma ei saa - kaks kassi on praeguse elukorralduse juures mu viimane piir. Parim, mida Lemmi heaks teha saan, on leida talle kodu, kes hoiaks teda sama hästi ja armastaks sama palju - või veel rohkem - kui mina.

Veel - Lindaga on kõik hästi. Pärast steriliseerimist võttis ta 2 nädalaga pool kilo juurde ja muutus tõeliseks pontšikuks. Arst imestas ka. Praegu on ta veel Synuloxi peal, aga varsti läheb taas ülevaatusele. Loodame, et jääb terveks ka siis, kui AB ära jätta - ja ma arvan, et jääb, sest minu juures ta kordagi nii suurt progressi läbi ei teinud.

Linda ja Aslan kodus

Linda kodus

Ja Sälli on ka armas.

Naistepäeval

Laenasin täna isa käest hea fotoka ja tegin mõned pildid.

Kõigepealt Tormi naistepäeva-pilt selleks, et saata kaardina meie loomaarstile. Seal käis ka luuletus juures, aga ma seda päris avalikuks ei taha teha, sest see oli mõeldud ikkagi spetsiaalselt talle. Aga Tormi oli tubli, sest vaatamata sellele, et ta üritas enamuse ajast kas kunstlilli ära süüa või oma kaelas olevat lipsukest nätsutada, tuli siiski välja üllatuslikult esinduslik pilt.

Ja Lemmist mõned uued pildid. Kõigepealt võrdluseks pilt saabumispäevast (18.02.2015) ja tänasest (8.03.2015). Mis on muutunud?

18.02

8.03

Noh, ta põsepealne mädapaise on oluliselt väiksem. Ja ise on ta oluliselt karvutum :) Puhtam ja kammitum on ka, aga see ei paista nii väga välja. Küllap on mingeid reaalseid muutusi näha alles paari kuu pärast.

Seni oleme tegelenud peaasjalikult sellega, et kass kosuks ja kõht korda saaks. Ühe korra sai ta ka ussirohtu ja tänasega sai läbi antibiootikumikuur, millest lootsime abi nii nohule kui ka mädapaisele. Nohu ongi nüüd enam-vähem järele jäänud, aga põske ikka mingil määral vedelikku koguneb veel. Edasine plaan on lasta tal nädala veel puhata ja juurde võtta ning siis, järgmisel pühapäeval, vaatame edasi. Küllap peab Lemmi millalgi ikka noa alla minema.

Igatahes kaalus ta täna mul juba 2,54 kilo. Saabumise päeval oli 2,25. Ta sööb väga palju, aga kaalutõus võtab muidugi aega.

Siin siis veel mõned pildid meie staarkassist.

Lemmi (ja muu) piltides

Saabumise päeval

Saabumise päeval

Põsk läks üha rohkem paiste

Pealtvaates

Aga pesas on mõnus

Siis, kui arst põske augu tegi ja mäda välja võttis. Nagu näha,
on tal vasak silm ka põletikus.

Esimene furmineerimine.
Karvakuhil on sama suur nagu kass ise.

Ja pärast furmineerimist olid mu käed sellised.
Ta oli ikka vääääga must.

Värskelt pestud ja kammitud. Pea peal on näha seenelaik.

Siin on näha, et vasak silm jooksis tal plöga.

Vahepeal valmis üks vildikass.

Siin on Lemmil roosa rätik pehmenduseks :) Printsess ju.

Kui WC-s istuda, siis preili vaatab sellise küsiva näoga otsa :)

Kaks kratsipuud valmisid ka
Lemmi nunnutamisele vahelduseks.

Ja kui vatiinist matte tegin,
leidis Sälli muidugi jälle korteri kõige pehmema koha üles.

Matid - aitäh Eduardile annetuse eest!

Karv lihtsalt tuli tuustidena seljast ära. Pool kere on paljas.
Mujal on ka paljakuid - külgedel, turjal, käppadel, kõhu all.

Pai

Pai

Pai

Pai

Pai

Paiiiiiii!

Veel pai

Üldvaade. Saba on meil hetkel väga niru.

Silmad püsivad lahti ainult siis,
kui Lemmi ei vaata fotoka välgu suunas.

Juba täitsa kassi moodi!

Uudiseid Lemmist

Lemmiku poe kiisu nimi on nüüd siis Lemmi :)

Lemmil läheb pisut paremini.

Aga enne seda, kui tal paremaks läks, läks hoopis halvemaks. Nimelt sama reede õhtul, kui temaga arsti juures olin käinud, hakkas ta põsepealne mädapaise lausa tundidega suurenema, nii et mul tekkis tõsine hirm ta silma pärast. Konsulteerides Loomade Kiirabi valvearsti ja teiste kassiabilistega, tegime siiski otsuse oodata hommikuni ning laupäeval arsti juurde minna.

Laupäeval veetsime Lemmiga kena pärastlõunase tunnikese Kassiabi ühe lemmikarsti juures Mustakivi loomakliinikus. Arst torkas tal põse läbi ja tõmbas süstlaga mäda välja. Aga visiidi lõpuks oli see juba jälle kogunenud. Sellest ajast peale (ca nädal aega) ongi kogu aeg nii, et mina muudkui pigistan välja, aga kohe koguneb uus asemele. Täitsa müstika, kust see tuleb ja miks see järele ei jää. Arstiga koos uurisime väga põhjalikult ta suud, aga absoluutselt mitte midagi polnud näha. Hambaopile peab ta minema küll, sest hambad on lagunenud ja koledad, aga ma ei usu, et põletik põses neist oleks tingitud. Mäda on põseseina sees, mitte igemes.

Pea peal on tal jah seen, seekord helendas see UV-lambi valguses kenasti heleroheliselt. Seenetablette talle aga määrata ei saa, sest ta on endiselt liiga kõhnake. Seega on hetkel ainus võimalus seent ravida laike pestes ja kreemitades.

Ma pesin ta nädal tagasi ka üleni korralikult ära. Pesuvesi oli tumepruun. Aga kass, kes sealt väljus, oli kena ja hall :) Kammisin ta ära ka, nii et kõik pusad viimseni said eemaldatud. Tulemuseks oli muidugi väga auguline kasukas, aga küll see jälle täis kasvab. Karv on tal hästi peene struktuuriga, kerge ja lendlev nagu vatt. Mis tähendab ka seda, et uued pusad tekivad ülikergelt. Nii et teda peab iga päev kindlasti kammima. Õnneks meeldib see Lemmile väga, ta täielikult kaifib kammimist, nurrub, puksib peaga ja keerutab end sinna-tänna, et ikka kõik kohad saaks läbi käidud.

Vot, aga eile käisime siis taas arsti juures kontrollis ja saime kiita - Lemmi pidi juba palju parem välja nägema. Põses paistab ka mäda natuke vähem olevat, kuigi ühe süstlatäie sai arst sealt siiski kätte. Seen helendab endiselt rõõmsalt ja roheliselt, aga nüüd sain uue vahendi, millega seda pesta. Loodame, et aitab. Ja arst julges talle nüüd uue antibiootikumi ka määrata. Sellega loodame põletiku põses maha saada. Kui ei õnnestu, siis peab ta ikka opile minema.

Noh, veel on tal gaasid ja seedimine endiselt pisut korrast ära. Ja on ka näha, et tal kõht veidi valutab, sest ta jääb tihti sellisesse kössis asendisse konutama. Tegime eile talle röntgeni ka, millelt olid gaasid samuti näha. Ja veel oli sealt näha, et kõhuõõnes on vaba vedelik. See on üsna halb märk, kuid lootust on, et see taandub mõne aja pärast iseenesest. Võtame samm korraga ja katsume kõigepealt selle põsega hakkama saada.

Ise on Lemmi jätkuvalt väga sõbralik ja tore kiisu. Ta veedab oma päevi süües ja magades. Magab alati oma pehmes pesas, nagu tõeline printsessike. Ja esteet on ta ka liivakasti kasutamisel: see peab alati olema täiesti puhas, vastasel juhul ta ju lihtsalt EI SAA sinna minna! Äkki määrib veel oma kaunid käpakesed ära. Kui aga liivakast ei ole puhas, siis ei jää tal muud üle kui häda põrandale teha. Seepärast on Lemmil hetkel kaks liivakasti - kui ühes on juba käidud ja hoiuperenaine on kuskil ära ega saa kohe koristama tormata, saab Lemmike kenasti teist kasti kasutada. See süsteem meil siiani toimib. Selliseid printsesse herneteral pole mul enne olnud :)