Kui tahad Kassiabist kassi võtta...

Arvad, et tahaksid kassi? Loe enne seda.
Tuled kassi vaatama? Loe enne seda.

Saturday, October 4, 2014

Mürakaru ja musirull

Nüüdseks olen teada saanud, et Aslan on õudselt mänguline ja vallatu kassipoiss :) Alguses istus ta ainult hirmunud pallikesena puurinurgas ja vahtis mind suurte silmadega. Aga mida rohkem julgust juurde tuleb, seda aktiivsemaks ta läheb :)
Lasin nad Lindaga eile vannituppa lahti ja panin puuri kokku. Nüüd on ka kablutamiseks rohkem ruumi, ja seda teevad nad innukalt. Mürglit ja kolksatusi kostab kogu aeg.
Eks peamiselt kasutavad nad muidugi oma aega maadlemiseks. Kuuldavasti on see väga hea, et kassipojad omavahel mängida saavad, sest nii õpivad nad sotsiaalset käitumist. Näiteks seda, kui kõvasti võib hammustada ja kui ägedalt mürada, ilma et teisel valus oleks. Kui kassipoeg ema ja õdede-vendade juurest liiga varakult ära võtta, võib temast n-ö suhtlemishälvik tulla ;) Ta kipub olema liiga tormakas, ei oska õigel ajal tagasi tõmmata ja muuhulgas teeb niimoodi ka inimesele haiget. Teiste kassidega suhtlemisel tekib ka konflikt - kuna kass ei tunneta piire, saab ta pigem kogu aeg teistelt peksa. Kuidas sa muidu ikka teisele selgeks teed, et aeg on ahistamine lõpetada.
Aslan kipub minu käsi ja jalgu ka mänguhoos näksama, aga haiget ta ei tee. Nii tore on näha, kuidas ta on palju julgemaks muutunud. Vannitoas lahtiselt olles tuleb mulle ka nurrudes ukse peale vastu ja hõõrub vastu sääri. Eks ta muidugi pisut närviline on, st kipub kergesti ehmuma, aga sellest pole midagi - pai peale rahuneb ta kohe ja hakkab nurruma.
No ja Linda on tõeline musirull, nagu juba postituse pealkiri ütleb. Ta laseb endaga kõike teha, kas või sõlme keerata, kui inimene peaks tahtma :) Ta on ideaalne sülekassike. Asetad ta endale selili sülle ja sinna ta vedelvorstina mõnulema jääbki, käpad õhku sõtkumas ja nurr põrisemas. Vahepeal nühib oma näokest vastu minu nägu, poeb kaissu ja norib pai ja on üleüldse selline imearmas kukununnu, et pista või nahka :) No ma tõesti ei tea, kuidas ma üldse raatsin ta koju ära anda. See, kes ta endale saab, on küll üks väga-väga õnnelik inimene. Sest nagu ma kindlasti juba korduvalt öelnud olen, pole nii stressivabu kasse üldse mitte palju. Lindal lihtsalt ei ole mitte ainsatki viga, ta on läbinisti ja sajaprotsendiliselt armas. Eks muidugi tähendab see ka seda, et ma kavatsen ta anda ainult väärilisse koju - temast peab saama hoitud ja hellitatud pereliige terveks tema 20-aastaseks eluks.
Fotosessioon oli lastel ka.























Linda oli pildistamise ajaks üksi magamistoas, aga kui Aslani ka tõin ja teda pildistama hakkasin, siis Linda ikka saboteeris täiega :)






2 comments:

  1. Tore on lugeda kassilaste edusammudest! Linda tundub kirjelduse järgi sündinud hurmur olevat :) Aga väikesest Aslanist saab tulevikus ka kindlasti oma uuele pererahvale sama rõõmustav ja tegus pereliige nagu meile on Funkel (Garfunkel). Aslan meenutab mulle tõepoolest niii väga meie kassi :) Esiteks muidugi välimuselt aga ka seetõttu, et F tegi ju algul samuti seda nägu, et tegu on vaikse kartliku poisiga aga mida enam enesekindlust tuli, seda suuremaks tegudemeheks osutus :) Kusjuures mulle isiklikult see täitsa meeldib! Nii ma vähemasti näen oma silmaga, et uudishimu ja mängulust on olemas ja mulle tundub, et need on noore tegelase puhul märgid normaalsest arengust ja heast tujust.
    Lisaks jäin selle postituse peale mõtlema, et võibolla oligi hea, et Funkel sai hoiukodus nii kaua koos oma õe ja vennaga olla. Igatahes suhtlemishälbed on temast laias kaares mööda läinud - meile haiget tegema ei kipu ja kassikeeles jutulõnga veeretamine on tal samuti hästi arenenud (saaks me vaid kõigest aru!) :)
    Niiet mina ja F soovime teile siitpoolt kena koos kasvamist ja loodame, et õiged inimesed leiavad peagi tee teie juurde. Et need armsad olendid kaasa võtta ja neid elupäevade lõpuni nunnutada :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Auli, kommentaari eest. Kusjuures mulle on ka Aslan kohe algusest peale Garfunklit meenutanud - neil on täitsa sarnased näojooned ju ka, lisaks värvile. Kindlasti saab temast kellelegi väga armas kaaslane. Ta muutub lausa tundidega sõbralikumaks ja memmekamaks. Just tulin vannitoast Aslaniga miilustamast - ta on juba selline paisõltlane, et ei taha inimest enam kuidagi enda juurest ära lasta :)
      Siit meie poolt ka suured tervitused teile vastu, ja Funkelpoisile palju mõnusaid pikki paisid!

      Delete