Sügis ja nohu

Õues on külm ja Linda ei saa terveks. Mitte et sel praegu õuekülmaga midagi pistmist oleks - ta on vähemalt kuu aega soojas toas olnud ja nüüdseks juba kolme erinevat antibiootikumi söönud, aga silmapõletik ja nohu (=kasside herpesviirus) ei lähe üle. Hetkel läheb teine nädal uue antibiootikumiga, mille nimi on Veraflox. Loomaarsti sõnul on see aidanud isegi FIV-positiivseid kasse, kelle immuunsus on madal ja kes muidu hästi terveneda ei taha. Linda ei ole FIV-positiivne, tal on haigus lihtsalt krooniliseks muutunud.

Linda, just silmarohtu saanud

Ta on väga rõõmus ja tegus kassike, sööb hästi, võtab juurde, mängib, nurrub ja suhtleb, aga silmad jooksevad kogu aeg vett ja hingab lörinal. Õnneks on ta parima arsti järelvalve all, nii et me ikka proovime edasi ja kui vaja, katsetame veel igasugu erinevaid asju.

Lindaga on veel selline huvitav asi, et tal vahetuvad nüüd hambad. See aga tähendab seda, et ta peab kas olema palju vanem, kui ma arvasin, või siis on ta lihtsalt erakordselt varaküps. Kasside hambad ei vahetu enne 5. elukuud, aga Linda on kasvult imepisike - näeb välja maksimaalselt 3-kuune. Esmaspäeval arsti juures kaalus ainult 1,4 kilo, ja see ei olegi veel päris 3-kuuse kaal, rohkem 2,5-kuuse oma. Aslan on poole suurem ja temal on endiselt kõik titekikud suus.

Oleme nunnud!

Ühesõnaga, nad võivad siiski sama pesakonna lapsed olla - õde ja vend. Peale vaadates tundub uskumatu, aga seda hammaste vahetumist ei saa ette kujutada. Igatahes paistab, et Linda üritab kiirelt Aslanile järele jõuda, sest ta sööb kogu aeg. Selle üle tuleb rõõmustada - haiged kassid kipuvad tavaliselt end näljutama. Tegelikult on ta saabumisest alates ka kõvasti kasvanud ja kaalus juurde võtnud. Enne oli lihtsalt luukere. Nüüd on ikka mõnusalt pontsu - kui sülle võtad, siis tunned ikka, et midagi on süles ka :)

Aslan soovib tähelepanu, Linda tegeleb
oma lemmiktegevuse - söömisega.

Aslan seevastu on kõvasti saledamaks muutunud ja tema puhul tuleb hoopis selle üle rõõmustada. Alguses oli ta ju ümmargune ja kõva nagu trumm - gaasidest ja parasiitidest. Nüüd on kõht pehme ja kassipoiss selline, nagu üks teismeline ikka olema peab - pikk ja voolujooneline.

Aslan on ka nii palju julgemaks muutunud. Enamasti on ta juba täitsa ok, see tähendab, et täitsa tavaline julge ja sõbralik kassipoiss. Tuleb ise juurde, nühib vastu sääri, puksib peaga ja tahab pai. Tal on väga suur hellisevajadus tegelikult. Võib lõputult mu ümber tiirutada, peaga nügida ja miilustada :) Nii armas. Aga järsema liigutuse või kõvema heli peale ta ikka ehmatab. Samas - kes ei ehmataks. Usun, et selle võib talle andeks anda.

Mõlemad kiisud on nüüdseks kaks korda ussirohtu saanud. Aslan saab järgmisel laupäeval vaktsiini ja kiibi ja seejärel on ta täitsa valmis koju minema. Lindakesega läheb kahjuks veel aega.

Tormil ja Sälli said suvel uue riiulisüsteemi.

Sälli valis endale ülemise kasti.

Tormi kast on alumine.