Eelmisel laupäeval (st 5 päeva tagasi) sai Lemmi siis lõpuks opile. Narkoosi all leiti tal suust üks mädanenud hammas ja selle alla tekkinud põletik. Hammas eemaldati. Loomaarst oli juba siis peaaegu kindel, et just see põhjustaski mädapaiset ja kasvajat ei ole. Kuid me ei saanud kergemalt hingata enne, kui saabus vastus laborist, kuhu koeproov saadeti. Kolmapäeval see siis saabuski, ja kõlas nii.
Histol: epidermisega kaetud turseline, veresoonterikas ja polünukleaarse infiltratsiooniga granulatsioonkoelise reaktsiooniga nekroosikolle. Kasvajalisi struktuure ei sedasta.
Loomaarst seletas selle mulle lahti nii, et tegu on lihtsalt kroonilise põletikuprotsessi tagajärjel tekkinud surnud koega ja see tähendab seda, et põsk peab nüüd kinni kasvama ja ära paranema. Paistab, et seda see vähehaaval nüüd teebki. Mäda pole rohkem tekkinud.
Lemmi on lahti saanud enamusest oma tervisehädadest. Jäänud on veel seen. Selle vastu hakkas ta nüüd tablette saama. Varem ei julgenud arst neid määrata, sest need on väga toksilised ja võivad kõhnale kassile halvasti mõjuda. Saab alguses nädal aega, siis puhkab ühe nädala, ja siis saab veel nädal aega. Antibakteriaalse šampooniga tuleb teda pesta ka.
Kasukas kasvab tal juba vähehaaval tagasi. Karva pikkus kehal on hetkel umbes 0,5 cm, ja käe all on see väga pehme ja sametjas. Ainult saba poolt on kasukas ikka selline hõredam ja nahk rasvasevõitu. Loodan selle pesemise ja spets-karvapreparaatide abil korda saada.
Lemmi on maaaaailma parim ja armsaim kass. Megausaldav, leebe, hea, sõbralik, vajab tohutult hellust ja paisid. Ronib sülle ja kaissu, nühib ja puksib lõputult peaga, ise aina nurrudes ja nurrudes. Loomaarsti arvates arvab Lemmi, et ta on minu kass. Olen selle pärast väga liigutatud. Aga ma tean, et ta kiindub samamoodi ka oma tulevasse pererahvasse, kui nad ta ükskord leiavad ja koju viivad.
 |
| 20.02.2015 |
 |
| 3.04.3015 |
No comments:
Post a Comment