Hädade org

Oeh... mis ma muud oskan öelda.

Meil ei ole asjad hästi. Ülejäänud neli poega on veel elus, aga Lily'l ei ole üldse piima ja ta ei söö. Vahepeal läks nagu paremaks, piima natuke tekkis ja suuremad pojad võtsid ilusti juurde. Eriti Harald. Lily juba vaikselt hakkas näkitsema, sõi iga päev vähemalt natuke krõbinaid ise ja meie kliinikutöötajatega siis toppisime A/D ja Recovery konservi ja vitamiinipastat juurde. Aga paar päeva tagasi tuli jälle krahh - piim läinud, isu läinud, pojad kaotasid kaalu jne.

Nii et mu igapäevane marsruut on kliinik-töö-kliinik-(pood)-kodu. Lily saab päeval kliinikus tilgutit ja sundtoitmist ja pojad saavad söödetud, mina jätkan õhtul ja öösel nende kõigi toitmist-pissitamist.

Olen täiesti magamata ja muud elu peale kassipere mul hetkel ei ole.

Mis tal ometi viga on, seda me endiselt aina mõistatame ja mõistatame. Nohu? Ei tunne lõhna? Aga ta on juba päris kaua antibiootikumi, tilgutit ja muud ravi saanud. Hullemaks ju ikka ei tohiks sellest minna?

Ta käitub ka kummaliselt. Ta ei ole üldse loid nagu haiged kassid tavaliselt. Pigem on ta algusest peale olnud ülierutunud ja aktiivne. Kogu aeg kuriseb-muriseb-näub-suhtleb-miilustab. Vahepeal käitub poegade suhtes ülikaitsvalt, siis jälle üritab neist saada nii kaugele kui võimalik. Kui pojad magavad, on Lily kõige parema meelega kusagil ruumi teises otsas. Eriti ei tegele nendega, ei laku ega kantselda. Kui nad kisavad, siis ta nagu satub segadusse ja pigem hakkab inimese peale kõhisema ja närviliselt näuguma, mitte ei tõtta neid lohutama.

Lily tahab poegadest eemale.

Tundub, nagu ta ei tahaks ema olla. Pojad nagu oleks talle koormaks ja ta ei taha neid, aga samas tunneb kohustust nendega aeg-ajalt tegeleda ja see ajab teda stressi. Võib-olla ei söö ta sellepärast... Nii arvas täna ka nende peamine lapsehoidja kliinikus. Et ta on väga segaduses.

Lähtudes sellest eeldusest panin eile nende puuri vannitoas kokku ja tegin neile põrandale pesa. Lily arvates panin ma selle muidugi valesse kohta - mina arvasin, et parim koht pesale on kraanikausi all, aga Lily sattus sellest täitsa paanikasse ja hakkas poegi ükshaaval hoopis teise vannitoa otsa vedama. Mis mul siis muud üle jäi kui pesa talle sobivasse kohta tõsta. Pidin selle poole väiksemaks tegema ja WC-poti ja pesumasina vahele suruma. Aga Lily oli väga rahul. Viskas kohe kergendunult sinna pikali ja oli terve õhtu koos poegadega. Ei läinudki kuskile eemale. Ja ei söönud ka terve õhtu ja öö jooksul mitte midagi :(

On küll kitsas, aga feng shui on vähemalt õige!

Kliinikutöötajad enam ei looda, et tal piima tekib. Pojad sõltuvad nüüd ainult inimeste toitmisest.

Poegadega on ka jama. Eriti Alfiga. Tal on silmad põletikus, isu väga kehv ja kaal tõuseb aeglaselt. Ise on ka lõtv ja uimane :( Vahepeal oli temal ka palju parem, oli aktiivne ja asjalik, kimas ringi, saba püsti. Aga siis üks hetk läks jälle käest ära...

No ja Jack korraldab ka midagi veidrat. Nimelt on ta otsustanud kasukast lahti saada. Mõlema kõrva taha tekkisid paljad laigud, mis järjest suurenesid. Nüüd on tal praktiliselt kogu kaelaümbrus paljas. Huvitav, mis edasi saab... kas jääb üleni kiilaks? :S Kiilanemise põhjust pole arstid tuvastanud. Seent ega muud nahahäda tal ei ole. Ilus, sile, roosa nahk. Aga vähemalt on tal praegu kõige parem söögiisu.

Jack on ainus, kellel veel silmad päris lahti pole.

Harald on kõige suurem ja kõige tublim. Ta kaalub üle 100 grammi rohkem kui Alfi. Ja näeb juba täitsa kassi moodi välja. Suur, paks, turske poiss. Kasvab kindlasti suureks kassiks :) Tema on ainuke, kellega praegu praktiliselt probleeme pole (ptüi-ptüi-ptüi!).

No ja Monty paistab vist tulevat pikakarvaline... igatahes on ta praegu vendadest kõige karvasem. Tema on ka üsna tubli ja asjalik. Mulle tundub, et temast kasvab kõige rahulikum ja flegmaatilisem kass. Ta ei ole apaatne ega uimane, vaid lihtsalt hästi tasakaalukas :)

Lemmist aga niipalju, et ta läheb varsti steriliseerima. Muidu on ta eluga rahul - sööb, magab ja võtab armulikult paisid vastu :) Piltidelt on näha, et diivani on ta täielikult omastanud ja tunneb end nagu omas kodus.

Lemmiga teeme Kalamaja päevade jaoks
kodu otsivate kasside plakatit.