Kui tahad Kassiabist kassi võtta...

Arvad, et tahaksid kassi? Loe enne seda.
Tuled kassi vaatama? Loe enne seda.

Sunday, July 26, 2015

Väikese Jacki monoloog

Mina olen Jack. Saan varsti juba kolmekuuseks. Olen suur ja tragi poiss.
Aga hetkel olen ma väga kurb. Kõik mu kolm venda on leidnud endale unistuste kodud - nad on nii hoitud ja armastatud, nagu üks kass vähegi unistada oskab. Aga mind ei taha mitte-mitte keegi.
Valgele karvapallile Alfile on huvilisi olnud hordides. Hoiuperenaine on pidanud kõvasti vaeva nägema, et talle nende hulgast parim kodu välja valida. Mina võin aga sellisest austajate hulgast vaid unistada.


Miks on elu nii ebavõrdne, tean ma tegelikult väga hästi. Asi on välimuses. Asi on selles, et ma olen mustvalge. Mustvalgeid kasse on aga Eestis väga palju. Neid peetakse igavaks, tavaliseks, mitte eriti ilusaks ega ihaldusväärseks. Isegi tavalised triibulised kassid leiavad kodusid kergemini kui mustvalged.


Mina aga ei saa sinna midagi parata, et olen just selline, nagu olen. Ma ei tunne end kuidagi kehvemana kui teised, olen sama elurõõmus, mänguline ja inimõbralik kassipoeg nagu mu vennad, kes juba uutes kodudes nurruvad. Mina tahaksin väga-väga uskuda, et kusagil on keegi, kelle jaoks on sisu olulisem kui välimus.


Sisu on mul tõesti-tõesti väga rikkalik. Nagu juba ütlesin, olen ma absoluutselt elurõõmus ja vallatu pisike kassihakatis. Ma ei stressa üldse, armastan kõiki inimesi, ka täiesti võõraid. Minu vend Harald näiteks vajas palju rohkem aega uute tuttavatega harjumiseks. Ometi võeti ta suure rõõmu ja armastusega oma perre vastu ja aidati tal kohaneda. Minul ei ole peaaegu üldse vaja aidata kohaneda. Seetõttu arvan, et sobiksin näiteks ka lastega perre, kus lärmi ja jooksmist on natuke rohkem kui lasteta peres. Ei ole vaja muretseda, et ma hirmsasti ehmun, stressi langen ja kuskile kapi alla peitu poen.


Aga ma sobin ka täiskasvanutega. Mina olen ainus meelelahutus, mida sa vajad. Kui tulen sinu koju, pole sul aega vaadata ei telekat ega istuda arvutis. Ma teen sulle iga päev tsirkust, kablutades rõõmsalt ringi, tehes naljakaid krutskeid ja otsides pidevalt su tähelepanu. Ja kui ma ära väsin, tulen sinu sülle magama. Keeran end mõnusalt kerra ja surun end sinu vastu, ning sa tunned, kui väike, soe ja kaitsetu ma olen, kuidas ma sõltun sinust ja vajan sinu armastust. Ja ma loodan, et sel hetkel tekib meie vahele igavene side, ning sa teed otsuse, et ei jäta mind kunagi.


Sest just seda ma ootan ja vajan.

No comments:

Post a Comment