Alles sa tulid minu juurde, kuid juba läksidki oma uude päriskoju. Ma jõudsin just sinuga harjuma hakata. Ma ootasin suure rõõmuga kojutulekut, sest ma teadsin, et sa tuled mulle ukse peale vastu, tehes armsaid ja innukaid kassihäälitsusi, vaatad mulle oma suurte, küsivate ja näljaste silmadega otsa ja tahad pai saada. Ma muhelesin endamisi selle üle, et sinust, endisest metslasest, on peaaegu üleöö saanud üks täielik nahaal, kes lausa pealtükkivalt paisid nõuab ja isegi Tormi selle nimel eest ära lükkab. Ma imetlesin iga päev sinu nõtket kehaehitust ja eksootilist kasukamustrit, mõeldes, et loodus on tõepoolest parim kunstnik.
Ma arvasin, et me veedame veel tükk aega koos. Teadsin, et sul on veel pikk tee käia. Vabalt ringi liikudes käitusid sa tõelise kodukassina, kuid kui keegi sind kinni püüda tahtis ja sa end nurkasurutuna tundsid, tõmbusid endiselt kaitsepositsioonile. Seega olin võtnud nõuks sind mitte nurka ajada. Tahtsin, et kõik sinu edaspidised kogemused inimesega oleksid positiivsed, et sa hakkaksid minu liiki täielikult usaldama. Lootsin, et mõne aja pärast ei karda sa siis ka süllevõtmist. Manitsesin end kannatlikkusele, et ma ei ootaks tulemusi liiga kiiresti.
Oma kauni kasukamustri tõttu olid sa muidugi paljudele silma jäänud. Kuid need kodud loobusid sinust, kuuldes, et sa ei ole täiesti taltsas. Kaks päeva tagasi tuli sind aga vaatama perekond, keda ei heidutanud sinu kaitserefleksid. Ka nemad olid su välja valinud imelise mustri pärast, kuid nad mõistsid, et sa vajad harjumiseks aega ning olid valmis sulle võimaluse andma. Nad tahtsid sind nii väga, et isegi siis, kui ma hakkasin sind transpordikasti panema ja sa paanikasse minnes mind hammustasid, ei loobunud nad oma mõttest.
Eile viisingi su sinu uude koju ära. Sinu päralt on nüüd 3-toaline korter, kus sul on palju ruumi jooksmiseks, mängimiseks ja esialgu ka peitupugemiseks. Ma nägin, kui segaduses ja hirmunud sa olid. Läksid kohe peitu ja piidlesid ümbrust kahtlustavalt. Ma tean, et sa pead nüüd oma kohanemisprotsessi otsast peale alustama. Sa pead hakkama oma usaldust inimeste vastu samm-sammult uuesti üles ehitama. See, et ma sundisin sind vägisi konteinerisse minema, ei aidanud sellele kaasa. Sa oled lihtne loom, sa ei saa aru, et me tahame sulle vaid head.
Kallis Tupsu, ma palun sind, et sa käituksid korralikult. Sa oled esimest korda elus ihuüksinda inimeste keskel. Ei ühtki teist kassi peale sinu. Kuid ma kinnitan sulle, et ka inimesed võivad olla väga head sõbrad. Nemad andsid sulle võimaluse, palun anna ka sina neile võimalus. Sa võid olla peidus ja eest ära joosta niikaua, kui sa tahad. Kuid ma loodan, et mõne aja pärast tuled sa siiski peidust välja ja teed esimesed häbelikud lähenemiskatsed, mis muutuvad aina julgemaks, kuni ühel päeval oled sa neil rõõmsalt ukse peal vastas, nurrud ja nurud pai, nagu sa tegid minu juures. Ja et sellest hetkest alates hakkad sa seda tegema iga päev. Ootan väga seda rõõmsat uudist sinu pere käest.
Kallis Tupsu, ma mõtlen sinu peale ja soovin sulle edu, kannatlikkust ning vaprust. Ole oma isiklikus kodus õnnelik.
No comments:
Post a Comment